„Kas mul on kinnisvara müümiseks maaklerit üldse vaja?“
See on üks sagedasemaid küsimusi, mida kinnisvara müüma hakkavad inimesed endalt küsivad. Ja täiesti arusaadavalt.
Maaklereid on turul palju. Väga palju. Samas on nende kogemus, ettevalmistus, tööstiil ja teenuse tegelik sisu väga erinevad. Seetõttu ei ole minu arvates peamine küsimus ainult selles, kas müüa kinnisvara maakleriga või maaklerita.
Palju olulisem on küsida: kelle kätte ma usaldan oma vara müügi ja kes vastutab selle eest, et kogu protsess oleks korrektselt juhitud?
Kinnisvara väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse. Ometi valitakse maakler vahel eelkõige selle järgi, kes pakub kõige väiksemat vahendustasu.
Odav pakkumine võib esmapilgul tunduda mõistlik. Kuid enne otsustamist tasub küsida, mida see hind tegelikult sisaldab.
Kas maakler kontrollib dokumente? Kas ta oskab märgata võimalikke riske? Kas ta aitab kokkuleppeid läbi rääkida? Kas ta valmistab tehingu notariks ette? Kas ta jääb osapoolte vahel rahulikuks ka siis, kui emotsioonid lähevad kõrgeks?
Või piirdub teenus kuulutuse avaldamise ja objekti näitamisega?
Maaklereid on palju, kuid professionaalsus ei tule ametinimetusega kaasa
Kinnisvaraturg on maakleritest küllastunud. See ei tähenda aga, et kõigil maakleritel oleks samasugune kogemus, väljaõpe või valmisolek keerulisemaid olukordi lahendada.
Kutsetunnistus üksi ei tee kellestki head maaklerit. Küll aga näitab see, et inimene on oma teadmisi tõendanud ja võtnud kohustuse ennast järjepidevalt täiendada. Minu arvates on see praegusel turul väga oluline.
Muutuvad hinnad, ostjate ootused, pangatingimused, tehingupraktika ja dokumentidele esitatavad nõuded. Inimene, kes nõustab teisi suure väärtusega vara müümisel, ei saa tugineda ainult sellele, et on varem mõne kuulutuse avaldanud või mõne tehingu lõpuni viinud.
Kogenud maakler ei ole jurist ega suuda kõiki riske sajaprotsendiliselt välistada. Küll aga peaks ta oskama esitada õigeid küsimusi, märgata tavapäraseid ohukohti ja aru saada, millal tuleb kaasata notar, jurist, ehitusspetsialist või mõni muu asjatundja.
Lõpliku otsuse, kas valida maakler või müüa ise, teeb loomulikult kinnisvaraomanik. Aga kui maakler kaasatakse, siis tasub vaadata kaugemale vahendustasu suurusest.
Kõige odavam teenus ei pruugi olla halb. Samamoodi ei taga kõrge hind automaatselt kvaliteeti. Oluline on mõista, mida maakler tegelikult teeb ja mille eest ta vastutab.
Oma kinnisvara ei ole lihtne vaadata ostja pilguga
Müüja jaoks ei ole kinnisvara enamasti lihtsalt korter, maja või maatükk.
See võib olla kodu, kus on kasvatatud lapsi, tähistatud olulisi sündmusi, tehtud remonti ja elatud aastaid. Omanik teab, kui palju aega, raha ja hoolt ta sinna on pannud. Tema jaoks võib see olla kõige ilusam, kõige parem ja kõige väärtuslikum kinnisvara.
Ostja ei näe seda samamoodi.
Tema vaatab planeeringut, seisukorda, piirkonda, kõrvalkulusid, võimalikke remonditöid, teisi pakkumisi ja hinda. Ta ei osta müüja mälestusi ega tehtud pingutust. Ta hindab, kas see kinnisvara sobib tema vajadustega.
Ja siin tekivadki väga sageli pinged.
Ostja madalam hinnapakkumine võib müüjale tunduda solvav. Küsimus remondivajaduse kohta võib mõjuda kriitikana. Arutelu selle üle, mis kinnisvarasse jääb, millal vara üle antakse või mida enne müüki parandada tuleks, võib kiiresti emotsionaalseks muutuda.
Tegelikult võivad mõlemad pooled lihtsalt oma huve kaitsta.
Sellises olukorras on neutraalsel vahendajal oluline roll. Ta aitab hoida vestluse sisulise, selgitada mõlema poole mõtteid ning eristada emotsiooni tehingu tegelikest tingimustest.
Läbirääkimised ei tähenda ainult hinnas kauplemist
Sageli arvatakse, et maakleri peamine ülesanne läbirääkimistel on saada müüjale võimalikult kõrge hind.
Hind on tähtis, kuid see on ainult üks osa kokkuleppest.
Läbi tuleb rääkida ka see, millal tehing toimub, millal antakse üle valdus, mis jääb kinnisvarasse, mis viiakse ära, kuidas käsitletakse teadaolevaid puudusi, millised tähtajad sõltuvad pangast ja kes millised kulud kannab.
Need võivad tunduda väikesed küsimused seni, kuni nende üle tekib vaidlus.
Üks pool eeldab, et mööbel jääb sisse, teine arvab vastupidist. Müüja plaanib pärast tehingut veel mõnda aega korteris elada, ostja ootab võtmeid kohe. Müüja peab mõnd probleemi tavapäraseks kulumiseks, ostja näeb selles puudust.
Mõnikord ei jää tehing katki mitte hinna, vaid ühe õigel ajal läbi rääkimata detaili tõttu.
Just sellistes olukordades on maakleri roll eriti oluline. Ta aitab kokkuleppeid täpsustada, vahendab osapoolte erinevaid ootusi ning esitab õigel ajal ka need ebamugavad küsimused, mis võivad hilisemaid arusaamatusi või vaidlusi ära hoida.
Maakleri roll ei ole ainult sõnumeid ühelt poolelt teisele edastada. Tema ülesanne on aidata mõlemal poolel aru saada, mida üks või teine kokkulepe tegelikult tähendab ja mis peab enne tehingut selge olema.
Kõige vähem nähtav töö toimub sageli enne notarit
Kui ostja on leitud, hind kokku lepitud ja notar broneeritud, võib tunduda, et suurem töö on tehtud.
Tegelikult algab siis üks kõige vastutusrikkamaid etappe.
Notarile tuleb edastada õiged andmed, kokku koguda osapoolte kokkulepped ning kontrollida, et lepingu projekt kajastaks seda, milles päriselt kokku lepiti.
Mõnikord suhtleb maakler enne tehingut mitu päeva notari, müüja, ostja ja pangaga, et täpsustada küsimusi, mida müügiprotsessi alguses ei osatud ette näha.
Need võivad puudutada valduse üleandmist, kinnisvarasse jäävaid esemeid, teadaolevaid puudusi, hüpoteegi kustutamist, ostuhinna tasumise korda, olemasolevaid kasutusõigusi või registriandmete ja tegeliku olukorra erinevusi ning mõnel juhul ka kohtutäituri kaasamist.
Kui oluline info jääb notarile edastamata, kokkulepe lepingusse kirjutamata või oluline osapool tehingusse kutsumata, võib tehing ära jääda või hiljem oluline puudus ilmneda.
Siis on seda juba palju raskem lahendada.
Vaidlused ei teki alati sellest, et keegi oleks tahtnud midagi varjata või teist poolt petta. Väga sageli tekivad need sellest, et üks pool eeldas üht, teine teist ja vajalikud küsimused jäid õigel ajal läbi rääkimata.
Varjatud puuduse vaidlus võib muuta odava teenuse väga kalliks
Maakleri valimisel keskendutakse sageli vahendustasule. See on arusaadav, sest see on nähtav ja lihtsalt võrreldav kulu.
Aga tehingu tegelik hind ei koosne ainult maakleritasust.
Kui dokumente ei kontrollita, vara seisukorra kohta ei esitata õigeid küsimusi või olulised kokkulepped jäävad täpsustamata, võivad probleemid ilmneda alles pärast müüki.
Eriti keeruliseks võivad kujuneda vaidlused puuduste üle.
Müüja ei pruugi midagi teadlikult varjata. Mõnikord ei osata lihtsalt hinnata, milline asjaolu on ostja jaoks oluline ja millest tuleks enne tehingut rääkida.
Näiteks võib müüja pidada kunagist niiskuskahjustust lahendatud probleemiks. Ostja võib näha selles võimalikku ehituslikku puudust. Müüja arvates võib omal ajal tehtud ümberehitus olla tavaline remont, kuid registriandmed ei pruugi tegelikule olukorrale vastata.
Maakler ei saa kinnitada, et kinnisvaral ei ole ühtegi puudust, ega võtta müüja eest vastutust. Ta saab aga aidata läbi mõelda, milline teave tuleb ostjale avaldada, mida dokumentidest kontrollida ja millised kokkulepped peaksid kindlasti lepingusse jõudma.
Kõige madalam vahendustasu ei pruugi seetõttu tähendada kõige väiksemat kogukulu.
Maakler esindab üht poolt, kuid peab mõistma mõlemat
Kinnisvara müügi puhul esindab maakler tavaliselt müüjat ja lähtub oma kliendi huvidest.
See ei tähenda, et ostja küsimusi võiks eirata või olulist teavet talle jagamata jätta.
Tehing saab lõpuni jõuda ainult siis, kui mõlemad pooled saavad kokkulepetest aru ja kõik vajalikud tingimused on täidetud.
Mõnikord tuleb ostjale selgitada, miks müüja ei saa valdust tema soovitud ajal üle anda. Teinekord tuleb müüjale selgitada, miks ostja pank vajab veel üht dokumenti või miks mõni tingimus on ostja jaoks oluline.
See ei tähenda teise poole esindamist.
See tähendab, et tehingut ei saa juhtida nii, nagu eksisteeriks ainult ühe poole soovid. Hea tulemus sünnib siis, kui kokkulepped on selged, teostatavad ja mõlemale poolele arusaadavad.
Mida maakleriteenus tegelikult juurde annab?
Kinnisvara võib müüa ka ise. Kuulutuse saab koostada, fotod tellida, päringutele vastata ja näitamised korraldada ilma maaklerita.
Maakleri võimalik väärtus ei seisne ainult selles, et ta teeb ära ülesanded, millega omanik ise hakkama ei saaks.
See seisneb pigem kõrvalpilgus ja kogemuses: oskuses märgata, millal hind ei vasta turule, millal ostja vastuväide on sisuline, millal kokkulepe vajab täpsustamist ja millal tuleks enne tehingut kaasata mõni teine spetsialist.
Kas seda tuge on vaja kogu müügiprotsessi jooksul või ainult mõnes etapis, sõltub konkreetsest objektist, müüja teadmistest, ajast ja tehingu keerukusest.
Millal võib kinnisvara ise müümine olla mõistlik?
Iseseisev müük võib olla täiesti hea valik, kui omanik tunneb piirkonna turgu, oskab määrata realistliku hinna, suudab oma vara ostja pilguga vaadata ning on valmis huvilistega suhtlema ja läbirääkimisi pidama.
Samuti peab ta olema valmis dokumentidesse süvenema, kokkuleppeid täpselt sõnastama ja vajaduse korral notarilt, juristilt või muult spetsialistilt abi küsima.
Kõige olulisem on olla enda vastu aus.
Kas mul on selleks aega? Kas suudan emotsioonid kõrvale jätta? Kas oskan ostjate tagasisidet objektiivselt hinnata? Kas saan aru, milline info tuleb ostjale avaldada? Kas suudan kõik kokkulepped täpselt kirja panna?
Kui vastus neile küsimustele on jah, võib iseseisev müük väga hästi õnnestuda.
Kui mõnes osas jääb kindlusest puudu, ei tähenda see automaatselt, et vaja on täismahus maakleriteenust. Mõnikord piisab hinnastamise konsultatsioonist, dokumentide kontrollist või abist konkreetse tehinguetapi juures.
Küsimus ei ole ainult selles, kas valida maakler
Minu arvates ei peaks kinnisvara müüja küsima ainult: „Kas mul on maaklerit vaja?“
Parem küsimus on:
Millist tuge ma selle vara müümisel tegelikult vajan?
Ühel juhul võib vaja olla inimest, kes juhib kogu müügiprotsessi algusest lõpuni. Teisel juhul piisab hinnastamise või dokumentidega seotud nõustamisest. Kolmandal juhul on ostja juba olemas, kuid osapooled vajavad abi kokkulepete sõnastamisel ja tehingu ettevalmistamisel.
Ka maakleri valimisel ei peaks otsustavaks saama ainult vahendustasu suurus.
Olulisem on mõista, milline on maakleri kogemus, kuidas ta hinnastab, kuidas ta läbirääkimisi peab, kuidas ta dokumente kontrollib ja kuidas ta käitub siis, kui tekib probleem.
Kinnisvara müük ei ole ainult kuulutuse avaldamine. See on protsess, kus inimesed, raha, dokumendid, tähtajad ja ootused peavad lõpuks moodustama ühe toimiva terviku.
Kas müüa siis ise või maakleriga?
Ühte õiget vastust ei ole.
Kinnisvara võib edukalt müüa nii ise kui ka maakleri abil. Valik sõltub omaniku teadmistest, ajast, objekti keerukusest ja valmisolekust kogu protsessi eest vastutada.
Enne otsustamist tasub endalt küsida kolm küsimust.
Kas oskan oma kinnisvara realistlikult hinnata ja ostja pilguga vaadata?
Kas suudan läbirääkimistel rahulikuks jääda ka siis, kui ostja kritiseerib minu vara või teeb oodatust madalama pakkumise?
Kas oskan kontrollida dokumente, märgata võimalikke probleeme ja panna olulised kokkulepped täpselt kirja?
Kui vastus on jah, võib iseseisev müük olla väga hea valik.
Kui vastus mõnele küsimusele on ei, tasub kaaluda abi vähemalt selles osas, kus teadmisi või kindlust napib.
Mõnikord ei ole kõige olulisem küsimus see, kui palju maakler maksab.
Olulisem on see, kui kalliks võib minna tehing, mille võimalikke tagajärgi ei mõeldud enne lõpuni läbi.
See on üks sagedasemaid küsimusi, mida kinnisvara müüma hakkavad inimesed endalt küsivad. Ja täiesti arusaadavalt.
Maaklereid on turul palju. Väga palju. Samas on nende kogemus, ettevalmistus, tööstiil ja teenuse tegelik sisu väga erinevad. Seetõttu ei ole minu arvates peamine küsimus ainult selles, kas müüa kinnisvara maakleriga või maaklerita.
Palju olulisem on küsida: kelle kätte ma usaldan oma vara müügi ja kes vastutab selle eest, et kogu protsess oleks korrektselt juhitud?
Kinnisvara väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse. Ometi valitakse maakler vahel eelkõige selle järgi, kes pakub kõige väiksemat vahendustasu.
Odav pakkumine võib esmapilgul tunduda mõistlik. Kuid enne otsustamist tasub küsida, mida see hind tegelikult sisaldab.
Kas maakler kontrollib dokumente? Kas ta oskab märgata võimalikke riske? Kas ta aitab kokkuleppeid läbi rääkida? Kas ta valmistab tehingu notariks ette? Kas ta jääb osapoolte vahel rahulikuks ka siis, kui emotsioonid lähevad kõrgeks?
Või piirdub teenus kuulutuse avaldamise ja objekti näitamisega?
Maaklereid on palju, kuid professionaalsus ei tule ametinimetusega kaasa
Kinnisvaraturg on maakleritest küllastunud. See ei tähenda aga, et kõigil maakleritel oleks samasugune kogemus, väljaõpe või valmisolek keerulisemaid olukordi lahendada.
Kutsetunnistus üksi ei tee kellestki head maaklerit. Küll aga näitab see, et inimene on oma teadmisi tõendanud ja võtnud kohustuse ennast järjepidevalt täiendada. Minu arvates on see praegusel turul väga oluline.
Muutuvad hinnad, ostjate ootused, pangatingimused, tehingupraktika ja dokumentidele esitatavad nõuded. Inimene, kes nõustab teisi suure väärtusega vara müümisel, ei saa tugineda ainult sellele, et on varem mõne kuulutuse avaldanud või mõne tehingu lõpuni viinud.
Kogenud maakler ei ole jurist ega suuda kõiki riske sajaprotsendiliselt välistada. Küll aga peaks ta oskama esitada õigeid küsimusi, märgata tavapäraseid ohukohti ja aru saada, millal tuleb kaasata notar, jurist, ehitusspetsialist või mõni muu asjatundja.
Lõpliku otsuse, kas valida maakler või müüa ise, teeb loomulikult kinnisvaraomanik. Aga kui maakler kaasatakse, siis tasub vaadata kaugemale vahendustasu suurusest.
Kõige odavam teenus ei pruugi olla halb. Samamoodi ei taga kõrge hind automaatselt kvaliteeti. Oluline on mõista, mida maakler tegelikult teeb ja mille eest ta vastutab.
Oma kinnisvara ei ole lihtne vaadata ostja pilguga
Müüja jaoks ei ole kinnisvara enamasti lihtsalt korter, maja või maatükk.
See võib olla kodu, kus on kasvatatud lapsi, tähistatud olulisi sündmusi, tehtud remonti ja elatud aastaid. Omanik teab, kui palju aega, raha ja hoolt ta sinna on pannud. Tema jaoks võib see olla kõige ilusam, kõige parem ja kõige väärtuslikum kinnisvara.
Ostja ei näe seda samamoodi.
Tema vaatab planeeringut, seisukorda, piirkonda, kõrvalkulusid, võimalikke remonditöid, teisi pakkumisi ja hinda. Ta ei osta müüja mälestusi ega tehtud pingutust. Ta hindab, kas see kinnisvara sobib tema vajadustega.
Ja siin tekivadki väga sageli pinged.
Ostja madalam hinnapakkumine võib müüjale tunduda solvav. Küsimus remondivajaduse kohta võib mõjuda kriitikana. Arutelu selle üle, mis kinnisvarasse jääb, millal vara üle antakse või mida enne müüki parandada tuleks, võib kiiresti emotsionaalseks muutuda.
Tegelikult võivad mõlemad pooled lihtsalt oma huve kaitsta.
Sellises olukorras on neutraalsel vahendajal oluline roll. Ta aitab hoida vestluse sisulise, selgitada mõlema poole mõtteid ning eristada emotsiooni tehingu tegelikest tingimustest.
Läbirääkimised ei tähenda ainult hinnas kauplemist
Sageli arvatakse, et maakleri peamine ülesanne läbirääkimistel on saada müüjale võimalikult kõrge hind.
Hind on tähtis, kuid see on ainult üks osa kokkuleppest.
Läbi tuleb rääkida ka see, millal tehing toimub, millal antakse üle valdus, mis jääb kinnisvarasse, mis viiakse ära, kuidas käsitletakse teadaolevaid puudusi, millised tähtajad sõltuvad pangast ja kes millised kulud kannab.
Need võivad tunduda väikesed küsimused seni, kuni nende üle tekib vaidlus.
Üks pool eeldab, et mööbel jääb sisse, teine arvab vastupidist. Müüja plaanib pärast tehingut veel mõnda aega korteris elada, ostja ootab võtmeid kohe. Müüja peab mõnd probleemi tavapäraseks kulumiseks, ostja näeb selles puudust.
Mõnikord ei jää tehing katki mitte hinna, vaid ühe õigel ajal läbi rääkimata detaili tõttu.
Just sellistes olukordades on maakleri roll eriti oluline. Ta aitab kokkuleppeid täpsustada, vahendab osapoolte erinevaid ootusi ning esitab õigel ajal ka need ebamugavad küsimused, mis võivad hilisemaid arusaamatusi või vaidlusi ära hoida.
Maakleri roll ei ole ainult sõnumeid ühelt poolelt teisele edastada. Tema ülesanne on aidata mõlemal poolel aru saada, mida üks või teine kokkulepe tegelikult tähendab ja mis peab enne tehingut selge olema.
Kõige vähem nähtav töö toimub sageli enne notarit
Kui ostja on leitud, hind kokku lepitud ja notar broneeritud, võib tunduda, et suurem töö on tehtud.
Tegelikult algab siis üks kõige vastutusrikkamaid etappe.
Notarile tuleb edastada õiged andmed, kokku koguda osapoolte kokkulepped ning kontrollida, et lepingu projekt kajastaks seda, milles päriselt kokku lepiti.
Mõnikord suhtleb maakler enne tehingut mitu päeva notari, müüja, ostja ja pangaga, et täpsustada küsimusi, mida müügiprotsessi alguses ei osatud ette näha.
Need võivad puudutada valduse üleandmist, kinnisvarasse jäävaid esemeid, teadaolevaid puudusi, hüpoteegi kustutamist, ostuhinna tasumise korda, olemasolevaid kasutusõigusi või registriandmete ja tegeliku olukorra erinevusi ning mõnel juhul ka kohtutäituri kaasamist.
Kui oluline info jääb notarile edastamata, kokkulepe lepingusse kirjutamata või oluline osapool tehingusse kutsumata, võib tehing ära jääda või hiljem oluline puudus ilmneda.
Siis on seda juba palju raskem lahendada.
Vaidlused ei teki alati sellest, et keegi oleks tahtnud midagi varjata või teist poolt petta. Väga sageli tekivad need sellest, et üks pool eeldas üht, teine teist ja vajalikud küsimused jäid õigel ajal läbi rääkimata.
Varjatud puuduse vaidlus võib muuta odava teenuse väga kalliks
Maakleri valimisel keskendutakse sageli vahendustasule. See on arusaadav, sest see on nähtav ja lihtsalt võrreldav kulu.
Aga tehingu tegelik hind ei koosne ainult maakleritasust.
Kui dokumente ei kontrollita, vara seisukorra kohta ei esitata õigeid küsimusi või olulised kokkulepped jäävad täpsustamata, võivad probleemid ilmneda alles pärast müüki.
Eriti keeruliseks võivad kujuneda vaidlused puuduste üle.
Müüja ei pruugi midagi teadlikult varjata. Mõnikord ei osata lihtsalt hinnata, milline asjaolu on ostja jaoks oluline ja millest tuleks enne tehingut rääkida.
Näiteks võib müüja pidada kunagist niiskuskahjustust lahendatud probleemiks. Ostja võib näha selles võimalikku ehituslikku puudust. Müüja arvates võib omal ajal tehtud ümberehitus olla tavaline remont, kuid registriandmed ei pruugi tegelikule olukorrale vastata.
Maakler ei saa kinnitada, et kinnisvaral ei ole ühtegi puudust, ega võtta müüja eest vastutust. Ta saab aga aidata läbi mõelda, milline teave tuleb ostjale avaldada, mida dokumentidest kontrollida ja millised kokkulepped peaksid kindlasti lepingusse jõudma.
Kõige madalam vahendustasu ei pruugi seetõttu tähendada kõige väiksemat kogukulu.
Maakler esindab üht poolt, kuid peab mõistma mõlemat
Kinnisvara müügi puhul esindab maakler tavaliselt müüjat ja lähtub oma kliendi huvidest.
See ei tähenda, et ostja küsimusi võiks eirata või olulist teavet talle jagamata jätta.
Tehing saab lõpuni jõuda ainult siis, kui mõlemad pooled saavad kokkulepetest aru ja kõik vajalikud tingimused on täidetud.
Mõnikord tuleb ostjale selgitada, miks müüja ei saa valdust tema soovitud ajal üle anda. Teinekord tuleb müüjale selgitada, miks ostja pank vajab veel üht dokumenti või miks mõni tingimus on ostja jaoks oluline.
See ei tähenda teise poole esindamist.
See tähendab, et tehingut ei saa juhtida nii, nagu eksisteeriks ainult ühe poole soovid. Hea tulemus sünnib siis, kui kokkulepped on selged, teostatavad ja mõlemale poolele arusaadavad.
Mida maakleriteenus tegelikult juurde annab?
Kinnisvara võib müüa ka ise. Kuulutuse saab koostada, fotod tellida, päringutele vastata ja näitamised korraldada ilma maaklerita.
Maakleri võimalik väärtus ei seisne ainult selles, et ta teeb ära ülesanded, millega omanik ise hakkama ei saaks.
See seisneb pigem kõrvalpilgus ja kogemuses: oskuses märgata, millal hind ei vasta turule, millal ostja vastuväide on sisuline, millal kokkulepe vajab täpsustamist ja millal tuleks enne tehingut kaasata mõni teine spetsialist.
Kas seda tuge on vaja kogu müügiprotsessi jooksul või ainult mõnes etapis, sõltub konkreetsest objektist, müüja teadmistest, ajast ja tehingu keerukusest.
Millal võib kinnisvara ise müümine olla mõistlik?
Iseseisev müük võib olla täiesti hea valik, kui omanik tunneb piirkonna turgu, oskab määrata realistliku hinna, suudab oma vara ostja pilguga vaadata ning on valmis huvilistega suhtlema ja läbirääkimisi pidama.
Samuti peab ta olema valmis dokumentidesse süvenema, kokkuleppeid täpselt sõnastama ja vajaduse korral notarilt, juristilt või muult spetsialistilt abi küsima.
Kõige olulisem on olla enda vastu aus.
Kas mul on selleks aega? Kas suudan emotsioonid kõrvale jätta? Kas oskan ostjate tagasisidet objektiivselt hinnata? Kas saan aru, milline info tuleb ostjale avaldada? Kas suudan kõik kokkulepped täpselt kirja panna?
Kui vastus neile küsimustele on jah, võib iseseisev müük väga hästi õnnestuda.
Kui mõnes osas jääb kindlusest puudu, ei tähenda see automaatselt, et vaja on täismahus maakleriteenust. Mõnikord piisab hinnastamise konsultatsioonist, dokumentide kontrollist või abist konkreetse tehinguetapi juures.
Küsimus ei ole ainult selles, kas valida maakler
Minu arvates ei peaks kinnisvara müüja küsima ainult: „Kas mul on maaklerit vaja?“
Parem küsimus on:
Millist tuge ma selle vara müümisel tegelikult vajan?
Ühel juhul võib vaja olla inimest, kes juhib kogu müügiprotsessi algusest lõpuni. Teisel juhul piisab hinnastamise või dokumentidega seotud nõustamisest. Kolmandal juhul on ostja juba olemas, kuid osapooled vajavad abi kokkulepete sõnastamisel ja tehingu ettevalmistamisel.
Ka maakleri valimisel ei peaks otsustavaks saama ainult vahendustasu suurus.
Olulisem on mõista, milline on maakleri kogemus, kuidas ta hinnastab, kuidas ta läbirääkimisi peab, kuidas ta dokumente kontrollib ja kuidas ta käitub siis, kui tekib probleem.
Kinnisvara müük ei ole ainult kuulutuse avaldamine. See on protsess, kus inimesed, raha, dokumendid, tähtajad ja ootused peavad lõpuks moodustama ühe toimiva terviku.
Kas müüa siis ise või maakleriga?
Ühte õiget vastust ei ole.
Kinnisvara võib edukalt müüa nii ise kui ka maakleri abil. Valik sõltub omaniku teadmistest, ajast, objekti keerukusest ja valmisolekust kogu protsessi eest vastutada.
Enne otsustamist tasub endalt küsida kolm küsimust.
Kas oskan oma kinnisvara realistlikult hinnata ja ostja pilguga vaadata?
Kas suudan läbirääkimistel rahulikuks jääda ka siis, kui ostja kritiseerib minu vara või teeb oodatust madalama pakkumise?
Kas oskan kontrollida dokumente, märgata võimalikke probleeme ja panna olulised kokkulepped täpselt kirja?
Kui vastus on jah, võib iseseisev müük olla väga hea valik.
Kui vastus mõnele küsimusele on ei, tasub kaaluda abi vähemalt selles osas, kus teadmisi või kindlust napib.
Mõnikord ei ole kõige olulisem küsimus see, kui palju maakler maksab.
Olulisem on see, kui kalliks võib minna tehing, mille võimalikke tagajärgi ei mõeldud enne lõpuni läbi.