Meil kõigil on oma ettekujutus teraapiast ja sellest, kes võiks vajada teraapiat. Kindlasti ei kuulu me ise nende inimeste hulka, kes vajaksid terapeutilist abi. Ma olen kindel, et nii mõtled ka Sina. Ja täpselt selline oli ka minu arusaamine teraapiast. Mida seal ikka minuga tehakse? Kui olen väsinud, siis on loogiline, et ma puhkan ja kui ma olen millegi peale vihastunud, siis ma rahunen maha. Kui mul on suhetes mingid arusaamatused, siis see ongi tavapärane elu ja kui mu suhted vanematega on pehmelt öeldes jahedad, siis nii ongi. Mis siis sellest ikka mingit draamat teha? Mina saan iseendaga suurepäraselt hakkama ja teraapia on viimane asi, mille peale ma mõtlen. See on lihtne ja loogiline, me oleme tugevad inimesed, igati ratsionaalsed ja leiame ise enda elus lahendused siis, kui me seda ise vajalikuks peame.

Kui ma aastaid tagasi alustasin terapeudiõpingutega, siis olin ma kindla suhtumisega, et iga inimese saab „ära remontida“, leiame defektsed mõttemustrid ja asendame need lihtsalt „normaalsetega“. Tegelikkus ei ole aga sugugi nii lihtne. Läbipõlenud, leinas, traumas või konfliktides vaevleva inimesega tegelemine on lihtne, sest inimene ise on jõudnud sellesse staadiumisse, et teadvustab endale oma probleemi ja on valmis omalt poolt pingutama, et ta elu muutuks lihtsamaks ning on motiveeritud lahendusi leidma. Hoopis keerulisem on aga inimestega, kes ütlevad, et minuga on kõik korras, mul ei ole probleeme, ma elan õnnelikku elu, kõik on hästi. Praktika ütleb, et nii on kõige lihtsam peita oma juurtraumad ning probleemid hästi kena ja särava fassaadi taha. Kui minul on näiteks tõeliselt keeruline periood elus, siis näen ma vaeva, et näha välja erakordselt hea ja rõõmus, see on minu hästitöötav kaitsemehhanism. Sellega ma annangi välja selge signaali, et minuga ei ole vaja tegeleda, mulle on lihtsalt vaja vaid neid häid komplimente, mis viivad kiiresti tähelepanu sisult pakendile. 

Ka mina ei vajanud teraapiat, ma sain iseendaga suurepäraselt hakkama, aga millegipärast see, mis juhtus minu ümber ajas mind järjest rohkem endast välja. Mul olid vastused kõikidele küsimustele, lahendused igasugustele probleemidele ja ma tegutsesin. Ma tegutsesin seni, kuni mootoriõli oli otsas, süsteem kärssas kokku ning järgnes korralik kaos ja tõsisem süsteemirike. Kuidas saab küll tark, edukas ning andekas inimene iseennast perfektses maailmas ära kaotada? See kõik tundus uskumatuna, kuid minu süsteem vajas korralikku restarti. Sel hetkel restart tähendas minu maailmas ikka veel lihtsalt lühikest puhkust ja oma tähelepanu mujale viimist.

Aga saatusel olid minuga vist hoopis teised plaanid. Saatus andis mulle terava noa ja ütles: „Hakka nüüd seda sibulat koorima!“ Kui ma vaid oleksin sel hetkel teadnud, mis mind ees ootab … See on olnud uskumatult käänuline ja avastamisterohke teekond. See on olnud eelkõige teekond iseendani ja sealt omakorda teisteni. Vajadus mõista eelkõige iseennast, märgata seda, millisel hetkel ma olen lihtsalt ennast kuulamata jätnud ja intertsist edasi liikunud, on andnud mulle aastatepikkuse töö tulemusena kulda väärt tööriistakasti ja oskuse süveneda inimpsühholoogiasse ja eelkõige iseendasse. Sealt edasi on sellest saanud kutsumus, austus ja armastus selle valdkonna vastu ning loonud võimaluse olla teejuhiks neile, kes on valmis selle teekonna oma elus ette võtma.

Kas teraapia on minu jaoks? Jah, see on tänasel päeval asendamatu ning järjest rohkem avastan ma selles varjatud võlusid just iseenda jaoks. Teraapia ei ole midagi, mida tehakse „katki läinud inimestega“, teraapia on suuna näitaja, kuhu peaksid vaatama ja mida oma elus ümber hindama. Lihtsuses peitub võlu, kuid lihtsuseni jõuda, ei pruugi alati olla kerge, see vajab aega.

Kas Sa tunned ennast?
Kas Sinul on enda jaoks aega?
Kas Sinu elus on kõik perfektselt korras?
Kas oled oma elus midagi märkimisväärset saavutanud?
Milline on üldse Sinu roll selles elus?
Kui sa ei tunne ennast, ei jõua Sa ka teisteni. Kui teised ei pääse Sinuni, siis oled Sa oma teekonnal üksi ja see on ääretut igav ning üksluine teekond maailma äärele. Lotot mängivad miljonid, kuid võitjad on üks. Teraapias võidab iga pilet ja see on pilet iseenda parema ja täisväärtuslikuma elu suunas.