Töökius: Mida see tegelikult tähendab ja kuidas sellega toime tulla?

Töökiusu teemast räägitakse avalikult järjest rohkem. See on oluline aspekt, kui soovime endale teadvustada, mida me saame ja mida me ei saa endale töökohal lubada. Iga väiksemgi samm teadlikuma ja toetavama töökeskkonna suunas aitab ennetada kahjulikke mõjusid, mis võivad mõjutada nii töötajate vaimset tervist kui ka organisatsiooni üldist toimimist. Töökius ei ole ainult üksikisiku probleem – see on kogu meeskonda ja organisatsiooni puudutav küsimus, millele tuleb tähelepanu pöörata nii ennetuse kui ka reageerimise tasandil.

Mis on töökiusamine?

Töökiusamine on pikaajaline, vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ning korduv. Selle tagajärjel on ohver kaitsetus positsioonis, kuna kiusaja omab tugevamat võimupositsiooni. See võib olla nii ametlik (nt juht või otsustaja) kui ka mitteametlik (nt kolleeg, kes naudib juhi soosingut või omab suurt mõju kollektiivis).

Paljud inimesed taluvad erineva intensiivsusega töökiusu pikki aastaid, sageli isegi oskamata seda sõnastada. Samas on tänapäeval teadlikkus tõusnud: meedia kajastab töökiusu juhtumeid, organisatsioonid muutuvad vastutustundlikumaks ning seadusandlus kohustab tööandjaid looma tervislikku töökeskkonda.

Miks töökiusamine organisatsioonides aset leiab?

Töökiusu tagamaid on mitmeid, kuid sagedasemad põhjused on:

1. Väike tööjõu voolavus – kui töötajad on organisatsioonis kaua aega, võib toksiline õhkkond muutuda normaalsuseks. Kogenud töötajad võivad oma positsiooni kuritarvitada, kuna nende põhjalik teadlikkus tööprotsessidest ja pikaajaline professionaalsus asetavad nad teistest hierarhiliselt kõrgemale. Nad omavad paremat ülevaadet, tunnevad süsteeme ja võivad teadlikult või alateadlikult uute töötajate sisseelamise raskeks muuta, näiteks info moonutamise, varjamise või valeinfo jagamise kaudu.
2. Teadlikkuse puudumine – kui organisatsioonis ei ole töökiusu ennetamise meetmeid, ei teata, milline käitumine on lubamatu ega kelle poole abi saamiseks pöörduda. 
3. Organisatsiooni kultuur ja juhtimismeetodid – kui tööandja ei võta kiusamist tõsiselt või ei reageeri kaebustele, jääb probleem lahendamata.
4. Suure stressitasemega töökeskkond – eriti kõrge riskiga sektorid on tervishoid, haridus, avalik sektor ja teenindus, kus inimesed töötavad intensiivselt koos ning pinge tõttu võib agressiivsus võimenduda.

Kuidas töökius vastu võidelda?

Kui tunned, et oled töökiusu ohver, on oluline mitte jääda probleemiga üksi. Siin on sammud, mida võtta:

1. Hinda olukorda – jälgi, kas probleem on süstemaatiline ja korduv.
2. Räägi kolleegidega – võimalik, et teised on samuti sarnases olukorras ja saavad toetada.
3. Pöördu otsese juhi või personaliosakonna poole – organisatsioon peab looma turvalise töökeskkonna.
4. Dokumenteeri juhtumid – kirjalikud tõendid (nt e-kirjad, vestluste kirjeldused) aitavad olukorda paremini selgitada.
5. Vajadusel otsi välist abi – kui tööandja ei reageeri, pöördu Tööinspektsiooni või spetsialisti poole.
6. Kaalu edasisi samme – kui olukord ei muutu, võib vajalik olla töökoha vahetus või karjääri muutmine.

Töökiusamine ja vaimne tervis

Pidev töökiusamine võib põhjustada tõsiseid vaimse tervise probleeme, nagu ärevus, depressioon ja krooniline stress. Kui oled pikaajaliselt stressis ja tunnetad vaimse kurnatuse märke, on oluline otsida tuge. Psühholoogiline nõustamine, teraapia või coaching aitavad taastada enesekindluse ja leida lahendusi olukorra muutmiseks.

Töökiusamise mõjud võivad väljenduda ka füüsiliselt – sagedased peavalud, unetus, seedimisprobleemid ja immuunsüsteemi nõrgenemine on levinud sümptomid, millega kiusatavad võivad kokku puutuda.

Kas igasugune kriitika või konflikt on töökius?

Mitte kõik tööalased erimeelsused pole töökiusamine. Tihti aetakse segamini tavalised tööülesannete täitmise ootused ja tegelik kiusamine. Kui juht või kolleeg nõuab kokkulepitud tööülesannete täitmist, ei ole see veel kiusamine. Siiski, kui kriitika on alandav, alusetu või suunatud inimese isikuomadustele, võib see olla töökiusamise ilming.

Töökiusamise tagajärjed ja ennetamine

Tööstressiga mitte tegelemine võib inimese aastateks tööturult eemale jätta ning hilisem probleemiga tegelemine on kordades keerulisem nii ajaliselt kui ka traumast väljatulemisel. Seetõttu on soovitatav pöörduda spetsialisti poole – teraapia, konstellatsioon või kogemusnõustamine võivad aidata olukorrast kiiremini välja tulla ning jätkata igapäevaelu enesekindlalt ja tasakaalukalt.

Jäta meelde: Sa ei pea taluma töökiusu! Tegutse teadlikult, otsi tuge ja väldi olukorra normaliseerimist. Igaühel on õigus turvalisele ja toetavale töökeskkonnale. Kui otsid abi, võta ühendust professionaalse nõustaja või terapeudiga.